DEIR Kooli vanemõpetaja psühholoog Vladimir Ponikarjov on psühhosotsiaalsete oskuste õpetamisega tegelenud juba 20 edukat aastat. Tema eesmärk on muuta tavaliste inimeste elu paremaks ja täisväärtuslikumaks.
DEIR Kooli vanemõpetaja dr. Galiya Yafyasova on arst ja psühholoog. Galiya huvi psühholoogia vastu tekkis tema arstipraktika käigus, kui ta pani tähele, et veenva sõnaga võib vahel rohkem saavutada, kui ravimeid väljakirjutades. Tegutsedes juba pikki aastaid psühholoogina on ta pühendunud inimeste tervisehädade ennetamisele ja naisi huvitavates valdkondades koolituste andmisele.
SEMINAR ENDOKRIINSÜSTEEMI TOIMIMISEST
Sellel seminaril vaatleme põhjalikumalt endokriinsüsteemi ülesehituse ja toimimise põhimõtteid ning teeme ka harjutusi, mille kaudu saame kontrollida enda emotsioone, meeleolu ja selle kaudu ka kogu endokriinsüsteemi talitlust.
Endokriinsüsteemiks ehk sisenõristussüsteemiks ehk sisesekretsioonisüsteemiks ehk hormoonsüsteemiks nimetatakse sisenõristusnäärmete elundisüsteemi. Endokriinsüsteemi osade ülesandeks on kõrge bioloogilise aktiivsusega ainete – hormoonide eritamine. Endokriinsüsteemi funktsioonideks on näiteks normaalse kasvu, rakkude ainevahetuse, paljunemise ja organismi kohanemise eest hoolitsemine. Hormoonid eritatakse valdavalt verre, lümfi, peaaju-seljaaju vedelikku ning koevedelikku. Kui need signaalained liiguvad vereringes, siis nimetame neid hormoonideks, aga kui nad liiguvad koos koevedelikega, siis nimetatakse neid koehormoonideks. Inimese endokriinsüsteemi näärmeteks on: hüpofüüs, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harkelund, kõhunäärme sisesekretoorsed saared, neerupealised ja sugunäärmed.
Ka paljud ravimid on töötatud välja selliselt, et need mõjutavad endokriinsüsteemi tööd. Samuti seostatakse endokriinsüsteemi patoloogiaga mitmeid kaasasündinud arenguhäireid, aga ka hiljem tekkinud haiguslikke seisundeid ja haigusi. Otse loomulikult on endokriinsüsteem seotud ka immuunsüsteemi talitusega. Hormoonide eri liigiks on ka feromoonid, mis levivad kehaväliselt teistele loomadele või inimestele. Endokriinsüsteem on tihedalt seotud ka autonoomse närvisüsteemiga ja koos närvisüsteemiga moodustab nad keha kontrolli- ja koordinatsioonisüsteemi.
Autonoomne närvisüsteem kontrollib peamiselt siseelundeid - seede-, hingamis-, eritus-, vereringe- ja suguelundeid ning sisesekretoorseid näärmeid (ka lümfisüsteemi), kuna enamik elundeid on varustatud nii sümpaatiliste kui parasümpaatiliste närvikiududega. Samas on meil võimalus autonoomse närvisüsteemi tööd mõjutada ka teadliku ja tahtlikult juhitud hingamisega, ehk selle kaudu saame reguleerida endokriinsüstemi tööd.
Teine tõsiasi millele me esmapilgul tähelepanu ei pööra on aga fakt, et ka meie emotsioonid ja mõtted mõjutavad endokriinsüsteemi toimimist ja selle kaudu mõjutavad kogu meie keha funktsioneerimist. Seepärast võib julgelt öelda, et meie tervis on meie peas kinni! Ehk kui me õpime õigesti mõtlema ja enda emotsioone kontrollima, siis saame kontrolli oma hormoonide üle.
Kokkuvõtteks saab öelda, et endokriinsüsteemil on juhtiv roll meie keha aeglaselt toimivate protsesside juures, nagu rakkude kasvamine. Kiiremad protsessid, nagu hingamine ja kehalised liigutused, on närvisüsteemi päralt. Ja kuigi need kaks osa on eraldi süsteemid, töötavad nad tihtipeale koos, et keha funktsioneeriks õigesti.
Kui oskame mõlemat neist teadlikult juhtida, siis saame kontrolli ka enda tervise üle enda kätte!
Seminari viib läbi arst ja psühholoog Galiya Yafyasova